Millised on kalavalguväetiste toitumisnäitajad?

Kalavalguväetiste toiteväärtuse spetsifikatsioonid on jaotatud nelja põhivaldkonda -orgaanilised toitained, makrotoitained, sekundaarsed ja mikro-toitained ning bioaktiivsed ained-koos kohustuslike ohutusnormidega.

 

Orgaaniliste toitainete spetsifikatsioonid
Need moodustavad kalavalguväetiste põhilised toitekomponendid. Vastavalt Põllumajandus- ja maaeluministeeriumi kehtivale kalavalguväetiste tööstusstandardile ja 2024. aasta uuendatud tehnilistele spetsifikatsioonidele veest saadud väetiste kohta on peamised testimisparameetrid vabade aminohapete üldsisaldus, toorvalk ja väikesemolekuliliste peptiidide osakaal. Vedelpreparaatide puhul peab vabade aminohapete üldsisaldus olema suurem või võrdne 80 g/l, samas kui pulbriliste preparaatide puhul peab see olema suurem või võrdne 30%. Toorproteiinisisaldus peab olema suurem kui 150 g/l või võrdne vedelväetiste puhul ja suurem või võrdne 50% pulbrite puhul. Väikese molekuliga peptiidid peavad moodustama vähemalt 30% vabade aminohapete koguarvust; neid väikesemolekulisi{13}}toiteaineid saavad põllukultuuride juured ja lehestik otse omastada, ilma et oleks vaja täiendavat lagunemist.

 

Makrotoitainete spetsifikatsioonid
Need viitavad peamiselt lämmastiku (N), fosfori (P2O5) ja kaaliumi (K2O) üldsisaldusele. N+P2O5+K2O kombineeritud sisaldus peab vedelate kalavalguväetiste puhul olema 50 g/l või sellega võrdne ja pulbrite puhul 20% või suurem. Kvaliteetsetes-toodetes moodustab aminolämmastik vähemalt 60% kogu lämmastikust; see aminolämmastiku vorm-, mis saadakse kalavalkude hüdrolüüsist-, on põllukultuurides kergemini omastatav ja kasutusel kui anorgaanilised lämmastikväetised ning see põhjustab väiksema tõenäosusega mulla lämmastikujääke.

 

Sekundaarsete ja mikro{0}}toitainete spetsifikatsioonid
Nende hulka kuuluvad olulised sekundaarsed ja mikro{0}}toitained, nagu kaltsium, magneesium, väävel, raud, tsink, boor ja mangaan. Spetsifikatsioonid nõuavad sekundaarsete ja mikro{2}}toitainete kogusisaldust, mis on suurem või võrdne 20 g/l vedelate preparaatide puhul ja suurem või võrdne 6% pulbrite puhul. Enamik neist toitainetest on kelaaditud või vabas vormis, et vältida mulla kinnitumist ja suurendada põllukultuuride imendumise tõhusust. Mõned konkreetsete põllukultuuride jaoks kohandatud tooted sisaldavad teatud elementide kõrgendatud taset; Näiteks puu- ja köögiviljade jaoks mõeldud preparaadid sisaldavad sageli rohkem boori ja tsinki, et soodustada õitsemist ja viljade teket.

 

Bioaktiivsete ainete spetsifikatsioonid
Need on iseloomulikud parameetrid, mis eristavad kalavalguväetisi tavalistest keemilistest väetistest. Need hõlmavad peamiselt looduslikke taimede kasvuregulaatoreid (nagu indool-3-äädikhape, giberelliinid ja tsütokiniinid), betaiini ja polüsahhariide. Vastavalt tööstusstandarditele peavad vedelväetised sisaldama indool-3-äädikhapet vähemalt 0,1 g/l ja polüsahhariidide üldsisaldus vähemalt 50 g/l; need ained reguleerivad põllukultuuride kasvu ja suurendavad vastupidavust külmale ja põuale.

 

Ohutuspiirangu indikaatorid
Põllumajandus- ja maaeluministeeriumi väetiste ohutusstandardite kohaselt peavad raskmetallide piirnormid olema selgelt-konkreetselt välja toodud, plii 5 mg/L või alla, arseeni 2 mg/L või vähem ja kaadmiumi 1 mg/L või alla selle. Lisaks ei tohi pulbriliste toodete niiskusesisaldus ületada 15% ja vedelate toodete pH väärtus peab olema vahemikus 5,5–8,5, et kasutamise käigus ei kahjustataks mulda ega põllukultuure.

Ju gjithashtu mund të pëlqeni

Küsi pakkumist